Pille perega

Oli soe ja vaikne õhtu, ümberringi pinisesid sääsed, õhtupäike piilus puude okste vahelt ning kusagil eemal kostis tantsupeo proovi muusika ja hõiked. Käimas olid ettevalmistused Kagu-Eesti tantsupeoks, kus ka perepoeg osales.

Olime Pillega enne rääkinud, milline see pildistamine võiks välja näha – hästi loomulik ja mitte liiga poseeritud, ütles Pille mulle. Selline perega pildistamine oli nende jaoks esmakordne kogemus.

Ja ma hingasin nendega samas rütmis, sest mulle meeldivad just sellised sundimatud sessioonid. Korraks tekkis ka mõnus sagin, kui arutati, mida selga panna, kuid see kulges nii loomulikult ja lõpuks valiti riided, milles kõik end mugavalt ja hästi tundsid. See peegeldus ka piltidel – kõik paistis naturaalne ja kaunis. Nende loomulik olek ja omavaheline tugev side tulid hästi esile, keegi ei pidanud varjama oma hetke meeleolu ega tundeid, sest just see ongi elu. Ja mida me veel jäädvustada tahame, kui mitte päris elu.

Mulle meeldis nendega koos kulgeda selles mõnusas õhtuses olemises, kuid aeg läks ruttu. Ma imetlesin lapsi, kui hästi nad vastu pidasid – olgugi et oli palav ja sääski oli palju, ning nende mõtted olid juba õhtusöögi, sõprade, koolimajas ööbimise ja jalgpalliväljakul palli tagumise juures. 

Aitäh Pillele ja tema armsale perele selle usalduse ja mõnusa kogemuse eest! 

Ja imetoredale tagasisidele ka! 

Uute kohtumisteni :)